Friday, April 3, 2009

Õnn on teada, et kus abivajajaid, seal ka abistajaid.

Õhtul, kui jälgisin tanklas kuidas liitrite ja kroonide arvud tablool kasvavad, ilmus minu kõrvale eikusagilt, üks vanadaam murega. Nimelt oli ta unustanud enda auto laternad tööle ning nüüd oli too trotsi täis, ega käivitunud.
Köit ma endaga kaasas ei kanna ning vooluülekandeks ei olnud mul ka vahendeid, kuid kaksi ei pidanud me pikalt muretsema, kuna ei möödunud paari minutitki, kui meid, abistajaid oli juba kolm.
Autot käima joosta ei õnnestunud meil ei esimesel, teisel ega ka kolmandal, kohtuseaduslikul korral, kuid siiski õnnestus ühel meist välja uurida autoabi telefoninumber ja nii saigi tädikese tuju heaks tehtud.

Hea oli näha inimesi enda liigikaaslasi aitamas. Ausalt öeldes, seda mul vaja oligi...

3 comments:

  1. mina päästsin ka ükspäev ühe kassi kurjade väikeste poiste käest. nad vedasid vaesekest mudas ja külmas porilombis, ta oli rihma otsas. siis ma jooksin alla, kurjutasin poistega ja päästsin päeva ;)

    ReplyDelete
  2. tubli oled meeri, someones got to show those assholes! :)

    ReplyDelete