Hommik algas kerge huumori ja muhedusega, nagu üks pühapäev peaks, samas ei peaks pühapäev algama kell üheksa hommikul (uue aja järgi kell kümme). Venima hakkas hommik siis kui kõik otsustasid koju minna ja kotti pugeda, mina aga olin lahinguvalmis ja ootasin ainult rünnakuplaani. Kõrgemat käsku ei tulnudki ja sai veedetud pikk päev interneti sügavates koobastes ekseldes, süüa tehes ja seinapragusid uurides, kuna iks emigreerus Leetu ja trummide võtmeosad on Erkki käes.
Meeltmööda oli õhtu- sai mindud Pisi juurde filmi vaatama, pannkooke sööma ja teed jooma. Hetkel ei oskagi mõnusama pühapäevaõhtu valemit välja nuputada, kuigi see, et minul hea olla oli, ei tähenda tingimata, et ka Pisil lõbus oli.
Meeltmööda oli õhtu- sai mindud Pisi juurde filmi vaatama, pannkooke sööma ja teed jooma. Hetkel ei oskagi mõnusama pühapäevaõhtu valemit välja nuputada, kuigi see, et minul hea olla oli, ei tähenda tingimata, et ka Pisil lõbus oli.
Film oli hea, the Chumscrubber, kui keegi näinud on siis jagage mõtteid, kui ei ole, siis vaadake. Iseenesest, ei tasu teda väga üles ka haipida, järjekordne suburb'ide süngetesse tagamaadesse piiluv linateos mõnusa soundtrackiga, aga väärt äramainimist nii või naa.
No comments:
Post a Comment