juuksed

oehh..ma hakkan oma juukseid igatsema...
iga kord peeglist mööda jalutades mõtlen, et ikka ei peaks pügama.
Vastuargument on aga ka tugev- ei mäletagi millal viimati "inimese moodi välja nägin" ning alati saab ju uued ja tervemad kasvatada...

pealiskaudne teema, aga mu juuksed on mulle kummaliselt lähedaseks saanud...
see on see hea varjulisuse tunne kui saan juuksed näo ette valada ja keegi ei näe mu nägu..
mingil kummalisel põhjusel on mulle alati meeldinud kõikvõimalikud näo varjamise võimalused ning sellele on kindlasti ka mingisugune lihtne ja igav psühholoogiline seletus.

eks vaatab mis ilma juusteta olema saab...
:D