just a thought, think nothing of it.

Hiljutistele ja ammustele sündmustele mõeldes leidsin, et internetis on olemas nö hügieeninõuded. Mitte siis selles iidselt leierdatud vormis, et kas tekst peaks olema grammatiliselt korrektne või ei, või siis mida kirjutatakse postimehe kommentaaridesse, vaid just arvuti "puhtuse" poolest.
Kui üks inimene räägib teisega, soovib ta enamjaolt meeldivat vestlust nii füüsiliselt kui vaimselt, ehk et vestluskaaslane oleks enese eest hoolitsenud- hambad, nägu ja käed pestud ning et oleks millest rääkida. Vastasel juhul, ei jäta vestlus eriti meeldivat muljet, ja kui nii järjepikku juhtub, siis ei tahetagi pahatihti enam kokku saada.
On ebameeldiv rääkida inimesega, kel konstantselt tatti ninast voolab ja suust tuleb üleeilse kapsahautise lõhna, ei soovi keegi ka kätelda inimesega, kelle peopesas liigutab end tundmatu pruun ollus ja veelgi vähem tahab keegi rääkida inimesega kelle ainsateks jututeemadeks on peenisepikendused, kiired kaalualandamisvõimalused ja võimalikud pärandused kaugetelt Aafrika onudelt.
Internet on analoogne...
Kui inimene ei oma funktsioneerivat viirestõrjet või analoogseid puhastusprogramme, või on sattunud kahtlastele saitidele kust pääseda ei ole enam võimalik ilma midagi allalaadimata, on suur tõenäosus, et temaga vestlemine muutub ebameeldivaks.
Ta hakkab sind pommitama MSN'is ja postkastis spämmiga, ise seda teadmatagi ja kui lasta sel jätkuda, on see inimene ühel päeval uhke arvu blockide omanik. Samas on võimalik olukorraga käituda meisterlikult ja probleem likvideerida (mis reaalses maailmas võrduks siis vist duši all käimisega?). Jutu iva siis selles, et kui kunagi levis arusaam, et sinu arvuti on sinu kodus ja teistesse ei puutu, siis enam see nii ei ole. Arvutitega netis käimine on taustal, kui näitus, kus tunnustatakse heakskiitva noogutusega neid, kelle raalid kõige hoolitsetumad.
Seega au ja kiitus neile kes on kunagi sellise probleemi lahendanud :)